Eestimaa, mu isamaa

Eesti asukoht kirjutab meile ette nii sellest tulenevad rõõmud kui mured. Seejuures ei tohi me kunagi unustada põhimõttekindlust, millega seista vastu välisjõudude soovidele määrata meie saatust, meile kaasa rääkimise võimalust andmata.

Eesti ei tohi teha Venemaale ühepoolseid järeleandmisi. Me ei tohi loobuda ka võimaliku piirilepingu ajaloolisest sissejuhatusest.

Ühtne haridussüsteem

Eesti haridussüsteem on ühtne – see tähendab, et see ei ole “tükike siit-tükike sealt süsteem teistelt rahvastelt laenuks“, vaid oma loogiliste seostega – nii sisulistes, keelelis – kultuurilistes kui ka administratiivsetes arengutes.

Eelkõige peame mõtlema sellele, et siinset kultuuri ja keskkonda kujundatakse ikka eelkõige meie rahva vastutusel, maailmakodanikuks olemise valmidust tuleb noortes arendada peale selle niikuinii.

Tasuta eestikeelne kõrgharidus

Eestikeelsetel õppekavadel õppimise puhul peab kõrgharidus olema õppemaksuta, s.t. üliõpilastele tasuta. Neid, kel edasi õppimiseks võimeid on, tuleb igati soosida, seetõttu peaks ühiskond nende õpingute kulud katma ning neile ka vajadusest tulenevaid õppetoetusi pakkuda.

Kõige selle juures ei tohi unustada, et ka õppekeskkonna loomine ja heal tasemel õppejõudude kindlustamine nõuavad praegusega võrreldes lisakulutusi.

Turvaline pereelu ja õnnelik lapsepõlv

Püsiv perekond on laste jaoks kõige turvalisem ja tervislikum kasvukeskkond. Nii on iga rahva kestmise võtmeks lastele soodsaima peremudeli toetamine. Perekond, kus on ema isa ja lapsed, väärib tähelepanu ja ka tuge erinevate maksusoodustuste ning toetuste määramisega.

Eesti keel ja kultuur

Eesti keel ja kultuur moodustavad meie rahva ühise olemise mõtte. Seda tuleb meeles pidada ka iga üksikut otsust tehes. Ei saa lähtuda ainult rahapoliitilistest tõekspidamistest või kopeerida kelleltki teiselt tööturu-, haridus-, alkoholi- või immigratsioonipoliitikat.

Väikese rahvusriigi pidamine ongi keskmisest kallim, iga inimene on meile suurem väärtus, kui ehk mõnele arvult suuremale rahvale. See on loomulik!

Lastele lisahääl!

Vanematele tuleks anda valmistel hääl ka nende laste eest, sest see tõstab lastega perede kaalu ühiskonnas. Lapsed on ühiskonnaliikmed, kuid seni kui valijaskonna jaotus ei vasta läbilõikele ühiskonnast ja näiteks viieliikmeline pere saab valimistulemust mõjutada samavõrd kui vanapaar, ei muutu kogu poliitika lastele, s.t. tulevikule suunatuks.

Üldine kaitseväekohustus

Üldine kaitseväekohustus peab jääma! Esiteks annab see võimaluse kriisiolukorras mobiliseerida kõik mehed, teiseks on kaitsetahe seotud kaitseväeteenistuse läbimisega, kolmandaks annab ainult harjutamine võimekuse organiseeritult ja relvastatult tegutseda ning neljandaks on kutseliste sõjaväelaste järelkasv seda suurem, mida rohkem on kaitseväega kokkupuutunud noori.

Need, kes tahavad noormehi kaitseväekohustusest vabastada, tahavad kogu rahvast muuta kahurilihaks, kelle liikmed ei oskaks ohuolukorras kaitsta ei ennast ega teisi!

Valik Tõnise tsitaate

"Tartu peab haridus- ja kultuuripealinnana olema heas mõttes ergutavaks tasakaaluks võimupealinn Tallinnale. Haridus- ja Teadusministeerium jääb Tartusse. Tartu roll suureneb veelgi."

"Igaüks meist tahab hästi tunda! Selleks ei ole tarvis ilmtingimata väga kallist tornidega maja. Tähtsam on mõnus keskkond - kütkestav kultuur, puutumatu loodus ja lähedased inimesed."

"Kui rahva elujärg paraneb ja ühiskonna avatus suureneb, on isamaalisus ainus, mis rahva enamust Eestiga siiski siduda saab! Uhkust oma maa üle ja kodutunnet ei saa raha eest. Aitab ainult väärtuskasvatus!"

"Parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Seetõttu ei ole tugevaks saada tahtval arvult väikesel rahval õigust hariduse arvelt koonerdada. Koolirõõm ja hea haridus on hindamatu väärtusega."

"Meie ühiskond muutub uuesti lasterikkaks vaid siis, kui lastega pered tunnevad positiivset tähelepanu. See julgustab ka teisi noori peret looma."

"Eesti mees peab suutma oma kodu ja pereliikmeid kaitsta. See on eelduseks, et ta suudab kaitsta ka isamaad!"