Lukas: õppelaen olgu üliõpilaste, mitte pankade huvides
Avaldatud 09.02.2011 www.lukas.eeHaridus- ja teadusminister Tõnis Lukase hinnangul rakendub riigitagatis õppelaenude puhul praegu liiga kergelt, see on olnud pankade jaoks riskivaba äri. Pangad peaksid menetlema õppelaenusid samadel alustel teiste laenudega ning niisama tähelepanelikult hindama ka laenudega kaasnevaid riske.
Minister Lukas väidab: „Riik ei saa olla pangakontor, pank teeb pangale omaseid toiminguid efektiivsemalt ning paremini. Praeguse süsteemi puhul saab pank lihtsalt ilma igasuguse vaevata ja riskita veenva ja garanteeritud tasu. Selline pankade nuumamine tuleb lõpetada, nad on niigi kasumis.“
Loe artikli täisversiooni
Euroopa sihte seati Tartus
Arvamus avaldatud 24.01.2011 ajalehes Tartu Postimees14. ja 15. jaanuaril viibisid Tartus minu kutsel paljude riikide haridus- ja teadusministrid ning nende tippesindajad. Samuti olid Eesti Teadusfondi juhatuse esimehe Toivo Maimetsa kutsel siin teiste riikide teadusfondide juhid. Kokku oli esindajaid ligi kahekümnest Euroopa riigist.
Tartu Ülikooli aulas seminari tarvis nelinurkselt paigutatud laudade taga arutasime Euroopa praeguse teaduskorralduse peamisi probleeme, seda nii eri riikidest pärit esindajate kui ka Euroopa Komisjoni esindaja poolt nähtuna, aga samuti üleeuroopalise teaduse ja innovatsiooni rahastamise 7. raamprogrammi vahekokkuvõtte alusel.
Loe artikli täisversiooni
Tõnis Lukas oli tudeng põneval ajal
Artikkel avaldatud novembris 2010 ÜliõpilaslehesTõnis Lukas ütleb kindlameelselt, et 3+2 õppesüsteem on tegelikult mõeldud sellisena, et tudeng saaks kolme aasta järel otsustada, kas jätkata samal erialal, võtta mõni teine eriala või vahetada ülikooli. „3 aastat õppinu ei saa end pidada kõrgharituks, ta peaks omandama ka magistrikraadi.
Minu idee oligi see, et vähemalt kolmveerand tudengitest läheks edasi õppima ka magistrantuuri, kuid see ei ole realiseerunud,“ räägib Lukas.
Loe artikli täisversiooni
Tartu Ülikool rahvusülikooliks
Arvamus avaldatud 07.10.2010 ajalehes Tartu PostimeesRiigikogus aruteluks oleva Tartu Ülikooli seaduse muutmise üks eesmärke on tuua esile tema staatus rahvusülikoolina – täpsustame Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli ülesandeid.
Need anti Tartu Ülikoolile küll juba 1995. aastal, kuid samas ei ole tema ülesanded seni eriti erinenud teiste avalik-õiguslike ülikoolide ülesannetest. Seega on rahvusülikooli mõiste tänini sisustamata.
Uue eelnõu kohaselt peab Tartu Ülikool oma seadusest tulenevalt pakkuma kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel (sh doktoriõppes) neljas laias valdkonnas: humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal.
Loe artikli täisversiooni
Sel aastal tuleb sügis teisiti
Arvamus avaldatud 01.09.2010 ajalehes SakalaUED ÕPPEKAVAD nii nagu ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on heaks kiidetud ning enamik haridusinimesi peab neid sisukaks ja tulevikku vaatavaks. Nüüd jääb üle uuendused sujuvalt ellu viia.
Sel aastal tuleb sügis teisiti. Tänavu jõustunud seadus annab koolidele suurema vabaduse ise otsustada. Uute õppekavade rakendamiseks on aega valmistuda täpselt aasta.
EHK KÕIGE tähtsam on asjaolu, et põhikooli ja gümnaasiumi õppekava on alates nende rakendumisest 2011. aasta sügisel teineteisest eraldatud.
Loe artikli täisversiooni
Tõnis Lukas ärgitab ettevõtjaid noortele tööd pakkuma
Artikkel avaldatud 19.05.2010 ajalehes ÄripäevHaridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kutsus täna Riigikogu infotunnis kõiki põllumehi, omavalitsustegelasi, riigiasutusi ja ettevõtjaid üles õpilasmalevate korraldajate kaudu pakkuma noortele sel suvel täiendavaid töökohti.
Ministeerium eraldab sel eesmärgil lisaraha ja korraldab juuni alguses Eesti Noorsootöö Keskuse poolt juhitava koondprojekti "Õpilasmalevad 2010" raames malevakorraldajatele lisataotlusvooru. Kuigi sel aastal luuakse malevates töökohad 4600 noorele eelmise aasta 3800 koha asemel, võiks töökohtade arv olla ministri arvates veelgi suurem.
Loe artikli täisversiooni
Tõnis Lukas – Eesti kooli päästja või hukutaja?
Artikkel avaldatud 30.01.2010 ajalehes PostimeesHaridusuuendus on palju laiem kui palju räägitud gümnaasiumi lahutamine põhikoolist. See tähendab teist hingamist ka näiteks lasteaias, kus on jälle kavva võetud arendavad rollimängud, samuti kutsekoolides, kus saab omandada rohkem üldaineid, et tahtmise korral minna edasi ülikooli. Kõrgkoolidele tähendab uus gümnaasiumi õppekava tudengipõlveks paremini ette valmistatud noori.
Keskseks ongi õppekava sisulised muudatused. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava on erineva eesmärgiga: põhikoolis saavad õpilased omal tasemel tervikliku maailmapildi, gümnasistid aga võimaluse end vastavalt huvidele ja annetele spetsialiseerudes edasisteks õpinguteks ette valmistada.
Loe artikli täisversiooni
Tugeva kooli nimel
Arvamus avaldatud 22.01.2010 ajalehes Pärnu PostimeesRiik ei ole kuni tänase päevani koolivõrgu korrastamisse sekkunud, see on jäetud kohalike omavalitsuste teha. Elu on aga näidanud, et hariduskorraldusele tuleb läheneda kogu riigis süsteemselt – eriti nüüd, mil õpilaste arv langeb ja linnad eelistavad oma koolivõrku puudutavate raskete otsuste asemel maakoolidest õpilasi üle tõmmata.
Loe artikli täisversiooni
Tugevad põhikoolid kõrvuti tugevate gümnaasiumidega
Arvamus avaldatud 21.01.2010 ajalehes Virumaa TeatajaRiik ei ole kuni tänase päevani koolivõrgu korrastamisse sekkunud, see on jäetud kohalike omavalitsuste teha.
Elu on aga näidanud, et hariduskorraldusele tuleb läheneda kogu riigis süsteemselt - eriti nüüd, mil õpilaste arv langeb ja linnad eelistavad oma koolivõrku puudutavate raskete otsuste tegemise asemel maakoolidest õpilasi üle tõmmata.
Isevoolu teel aset leidnud juhuslikud muutused viivad senisest veel suurema ebaühtluseni ja keskhariduse kihistumiseni. Lisaks veel ülemäära suured kulutused palju suuremale hulgale õpilastele mõeldud koolivõrgu ülalpidamiseks.
Loe artikli täisversiooni
Isevool toob kaasa haridusliku kihistumise
Arvamus avaldatud 24.11.2009 ajalehes PostimeesIgas maakonnakeskuses peab olema üks, puhas ja tugev, oma tasemelt Hugo Treffneri gümnaasiumiga võrreldav kool.
Viimasel ajal on räägitud vajadusest viia haldus- ja haridusuuendus läbi üheaegselt. Õige ta oleks, kuigi haridusvaldkonna muudatused kestavad koos üleminekuajaga ka sellisel juhul muust protsessist pisut kauem. Nii et võiks koos teha küll.
Samas on süsteemse haridusuuenduse kava praegu juba seaduseelnõu tasemel arutusel, omavalitsuste liitmise osas ei ole üksmeelega nii kaugele jõutud. Hakates haldusmuudatusi järele ootama, laseksime jälle mööda õige aja, mille praeguseks juba kätte jõudnud õppekava muutmise vajadus ja õpilaste arvu vähenemine meile ette kirjutavad.
Loe artikli täisversiooni
Andkem lastele hääleõigus!
Arvamus avaldatud 12.06.2009 ajalehes SakalaKõige loomulikum on ühiskondlike otsuste tegemisel lastega perede mõju suurendada laste endi kaudu. Seepärast panengi ette anda igale lapsele valimistel hääl.
Loomulikult esindaksid alaealisi valimiskasti juures nende vanemad — paarikuune ju ise jaoskonda ei kõnni —, ent mõista tuleks neid hääli ikkagi laste häältena.
MIKS ON EESTIL seda ainulaadset lahendust tarvis?
Loe artikli täisversiooni
Emakeele roll koolis on oluline
Arvamus avaldatud 06.03.2009 ajalehes PostimeesVäitlus emakeeletundide arvu üle kisub pigem emotsionaalseks kui sisuliseks. Nii piisab vaid väite lendulaskmisest, nagu oleks plaan Eesti koolides eesti keele õpet vähendada, ja kohe vallandub paanika. See on liigne üldistus, sest ettepanek vähendada emakeeletundide kohustuslikku mahtu puudutas vaid gümnaasiumiosa nagu teistegi ainete puhul.
Koht, kus omandatakse suur osa keele ja kirjanduse alusteadmisi, on põhikool ja selle õppekavas ei ole tehtud mingit vähendamise ettepanekut.
Loe artikli täisversiooni
Kuidas tekib koolirõõm
Arvamus avaldatud 01.09.2008 ajalehes PostimeesLapsele on parem, kui ta sirgub märkamatult, ilma suuremate vapustusteta. Tema arenemine on pidev protsess, ja kui ta tunneb ennast selles piisavalt pingevabalt ja turvaliselt, säilib loomingu- ja avastamisrõõmu kauemaks.
Eesti haridussüsteem kindlustab praegu enamikule lastele ühe turvalise ja üldjuhul sujuva ülemineku – see on põhikoolist gümnaasiumisse.
Samas on aga lasteaiast kooli mineku puhul tegemist paljudele murerohke sündmusega. Testimine ja sellega seotud muretsemine on ju paljude meie laste ja nende perekondade koolieelse aasta igapäev.
Loe artikli täisversiooni
Suurt viga saab teha vaid üks kord
Artikkel avaldatud 11.06.2008 ajalehes ÄripäevOn 2018. aasta.
Niisiis, sattus riik kümme aastat tagasi ehk 2008. aastal majandusraskustesse, mida nimetati ka kriisiks. Kuna eelnenud oli küllalt pikk kasvuperiood, oli avalike kulude struktuur välja kujunenud optimistliku perspektiivi tingimustes. Majanduse jahenemisel tuli avaliku sektori kulutusi planeerituga võrreldes oluliselt vähendada, kuid kuna aastatega oli välja kujunenud teatud trafarett kulutuste planeerimiseks ja igale valdkonnale tehtud oma arengukavad, põrkusid katsed seni väljakujunenud stampe raskel ajal muuta vaid mõne üksiku valdkonna, näiteks hariduse kasuks, kõigi teiste valdkondade eest vastutajate vastuseisule.
Seetõttu oligi vaatamata pikkadele korralistele kui ka erakorralistele kabinetiistungitele lihtsam kulutuste struktuuri mitte muuta. Õigemini ta muutus küll, kuid vaatamata avalikult kõlanud väidetele, et hariduse arvel ei tohiks kokku hoida, hariduse osakaal eelarves hoopiski vähenes!
Loe artikli täisversiooni
Üliõpilasaastad – töö ja vile koos!
Artikkel avaldatud 03.06.2008 ÜliõpilaslehesÜks mis kindel – ükskõik kui optimistlikud oleksime rahvusvaheliste õppekavade kehtestamises ja välisõppejõudude kutsumises, ikkagi moodustavad lähiaastakümnetel põhiosa meie üliõpilastest Eestist pärit noored. Seda muidugi juhul, kui me ei muuda seda neile liiga raskeks või siis vastuvõetamatuks.
Kui õppuril on mujal näiteks suuremad sotsiaalsed hüved või lihtsalt odavam õppida kui siin, siis võivad inglise keelt hästi valdavad noored, s.t enamik meie noortest, lahedasti mujale minna. Kes aga õrnas eas läheb, see vaevalt enam tagasi tuleb.
Me peaksime riigina tegema kõik, et meie koolilõpetajad asuksid kõigepealt õppima Eestisse – küllap jõuab välismaal oma selliaastaid või isegi meistrikursusi tegemas käia ka hiljem.
Loe artikli täisversiooni
Vaata lisaks...
Maaleht 19.01.2011 Lukas kutsub omavalitsusi üles õpetajate palku tõstma
Maaleht 05.08.2010 Ametikool on võitjatele
Maaleht 11.06.2010 Noored ei oska raha lugeda
Maaleht 03.06.2010 Maheväetis koolidele
Maaleht 08.04.2010 Mängud vormiga või laste tulevik?
Maaleht 26.02.2010 Euroraha meelitab üha enam inimesi koolipinki
Postimees 04.01.2010 Lukas pakkus «Keelekõrvale» raha
Maaleht 19.11.2009 Rõngu vald sipleb valitsuse piiramisrõngas
Maaleht 17.09.2009 Poliitikud ennustavad maakoolide tulevikku
Maaleht 23.04.2009 Minister Lukas tõotab maakoolid päästa
Maaleht 09.04.2009 Tahan õpetajaks! Ei saa, pole vabu kohti
Postimees 10.03.2009 Lukase uus plaan suurendab gümnaasiumis emakeeletundide osakaalu
Postimees 06.03.2009 Tõnis Lukas: emakeele roll koolis on oluline
Postimees 21.01.2009 Lukas: keelekaitse liigset politiseeritust tuleb vältida
Maaleht 11.12.2008 Eraldi kooliastmed pole imerohi
Postimees 22.10.2008 Lukas: eesti keel vajab kaitset eestlaste endi eest
Maaleht 25.08.2008 Täiskasvanud õppija näitab valitsuse võimekust
Maaleht 21.08.2008 Uuring: koole ei saa hinnata ainult riigieksamite põhjal
Sirp 13.06.08 Ütle üks ilus emakeelne lause
Postimees 17.03.2008 Lukas: kampaania korras keelt muuta on mõttetu
Sirp 27.01.06 Õppekava - riiklik või rahvuslik?!
